Musta muusika lugu(Y)
Vaatasin ammu ammu aega tagasi ETV pealt väga head dok saadet muusikast. Pealkirjaks Musta muusika lugu, 6/6: Geto ja glamuur (Soul Deep - The Story of Black Popular Music, Inglise 2005)
Kui varasemate põlvkondade soulimuusikud olid oma loomingus suuremal või vähemal määral väljendanud ajastu sotsiaalseid pingeid ja afroameeriklaste viletsat seisukorda üleüldisemalt, siis hip-hop-souli võluvahäälse valitsejanna Mary J Blige'i lood pajatavad avameelselt tema isiklikust eluteest ning selle keerdkäikudest - getoviletsuse eest pagemisest ja glamuursesse ellu päralejõudmisest. Mary J Blige'i muusika, mis kujutab endast sulamit moodsa R&B ja hip-hopi lõimedest, viib lõpule stilistiliselt ning kommertslikult veenval moel ligemale poolsajandi pikkuse arenguspiraali, mis algas Ray Charlesi klassikaliste soulinumbritega ja on nüüdseks päädinud arvukate mustanahaliste R&B-artistide võimutsemisega praegusaegseis popmuusika edetabeleis. Hip-hop-souli vahetuid stiilieelkäijaid oli new jack swing, mille musternäidiseks võib pidada laulja Bobby Browni varjamatult alfaisaseid etteasteid. Teisisõnu, Brown tõi afroameerika menumuusikas taas esiplaanile mustanahalise mehe maskuliinsuse ja getostiili elemendid. Veel üks võtmefiguur, kes mängis üüratult tähtsat rolli R&B-artistide maailmavallutustes, oli videoprodutsent (endine graffitikunstnik) Hype Williams. Tema videod kujutasid muusikuid isemoodi eksootilistes ja unenäolistes olukordades. Nagu Ameerika popkultuurikroonik Barry Michael Cooper väidab, tegid kaadrid täispuhutavas kummiülikonnas Missy Elliottist, kiikedel lendlevast ansamblist TLC, või luksusjahil laisklevast Puffy'st, videotööstusega sedasama, mida Picasso kunagi maalikunstiga - pöörasid selle peapeale. Produtsendid William Naylor ja Michael Poole.(klassikaraadio tutvustus filmist)http://klassikaraadio.err.ee/etvesitleb?news=4188
Film oli äraütlemata huvitav, mulle tuli üllatusena, et hip-hop on tulnud funkist- tundub nagu täiesti erinev pärusmaa.Igatahes Hip-hop on väga iseloomulik GETO subkultuurile. Peamiselt lauldi oma elust- narkootikumidest, tapmistest. Esimest korda näitas bänd the fugees oma laulus "Killing me softly" seda, et ka karmidel getos elavatel inimestel on olemas ka oma perme pool, kuid ka laulus on oma väga karm getolik sõnum.
Väga tuntud r and b lauljaks oli/on Mary J Blige, filmis räägib ta ka oma elust, kuidas ja miks ta just muusika maastikule suundus. Film räägib ka paljudest teistest tuntud musta muusika lauljates nagu on seda j-lo, beyonce,Missy Eliot. Soovitan väga vaadata, kui muidugi võimalust on:P:P
Kui varasemate põlvkondade soulimuusikud olid oma loomingus suuremal või vähemal määral väljendanud ajastu sotsiaalseid pingeid ja afroameeriklaste viletsat seisukorda üleüldisemalt, siis hip-hop-souli võluvahäälse valitsejanna Mary J Blige'i lood pajatavad avameelselt tema isiklikust eluteest ning selle keerdkäikudest - getoviletsuse eest pagemisest ja glamuursesse ellu päralejõudmisest. Mary J Blige'i muusika, mis kujutab endast sulamit moodsa R&B ja hip-hopi lõimedest, viib lõpule stilistiliselt ning kommertslikult veenval moel ligemale poolsajandi pikkuse arenguspiraali, mis algas Ray Charlesi klassikaliste soulinumbritega ja on nüüdseks päädinud arvukate mustanahaliste R&B-artistide võimutsemisega praegusaegseis popmuusika edetabeleis. Hip-hop-souli vahetuid stiilieelkäijaid oli new jack swing, mille musternäidiseks võib pidada laulja Bobby Browni varjamatult alfaisaseid etteasteid. Teisisõnu, Brown tõi afroameerika menumuusikas taas esiplaanile mustanahalise mehe maskuliinsuse ja getostiili elemendid. Veel üks võtmefiguur, kes mängis üüratult tähtsat rolli R&B-artistide maailmavallutustes, oli videoprodutsent (endine graffitikunstnik) Hype Williams. Tema videod kujutasid muusikuid isemoodi eksootilistes ja unenäolistes olukordades. Nagu Ameerika popkultuurikroonik Barry Michael Cooper väidab, tegid kaadrid täispuhutavas kummiülikonnas Missy Elliottist, kiikedel lendlevast ansamblist TLC, või luksusjahil laisklevast Puffy'st, videotööstusega sedasama, mida Picasso kunagi maalikunstiga - pöörasid selle peapeale. Produtsendid William Naylor ja Michael Poole.(klassikaraadio tutvustus filmist)http://klassikaraadio.err.ee/etvesitleb?news=4188
Film oli äraütlemata huvitav, mulle tuli üllatusena, et hip-hop on tulnud funkist- tundub nagu täiesti erinev pärusmaa.Igatahes Hip-hop on väga iseloomulik GETO subkultuurile. Peamiselt lauldi oma elust- narkootikumidest, tapmistest. Esimest korda näitas bänd the fugees oma laulus "Killing me softly" seda, et ka karmidel getos elavatel inimestel on olemas ka oma perme pool, kuid ka laulus on oma väga karm getolik sõnum.
Väga tuntud r and b lauljaks oli/on Mary J Blige, filmis räägib ta ka oma elust, kuidas ja miks ta just muusika maastikule suundus. Film räägib ka paljudest teistest tuntud musta muusika lauljates nagu on seda j-lo, beyonce,Missy Eliot. Soovitan väga vaadata, kui muidugi võimalust on:P:P
Kommentaarid