Ei jõudnud eile blogi täita nagu ka viivika...kiired tunnid, minutid, sekundid ja sajandikud on olnud...eile siis tulid õe lapsed külla kes on siiani siin...väga hea on näha elavaid hingi meie majas....klaara silmad põlevad peas nagu tänava laternad...need noored..rikkumata silmad on lihtsalt hinge kosutus pikkade päevade nädalate ja aastatele ....väikse rusutus tekib lastega koos olles...kuidagi imelik tunne tunneb...nagu mingi raske asi suruks sulle peale ja sa tahaksid lihtsalt abitult põrandale pransatada...ja kui öelda teistele,et ega ole jaksu kuskile minna ega midagi teha siis aina öeldakse, et ni noor laps ja väsimust ei tohi veel olla...aga on....kuid see väsimus lihtsalt kaob ..kaob ..kaob ...kaob...kui saan omi asju ajada ja veidike vanemaid aidata...paljud tahavad lapsi niii varakult..kuid minul on omad lapsed juba...õe lapsed...nad nagu omad lapsed..vist see tunne tuleb sellest ka, et nendega veedetud nii mõnigi pikk suvi ...nii nutetud emale, et tänu neile lastele pole mõni suvi olnud see mida tahtnud olen...aga ma olen ikkagi õnnelik, et nii mõni asi oli nii nagu ta oli...hea, et nad mul on...nad toovad vaimse rahulolu aga samas füüsilist pingutust! Hea on mõelda, et keegi innustab sind sellisena nagu sa oled..ma tean sisimas, et nad kunagi on tänulikud, et ma olen ohverdanud nii mõndagi nende nimel....see on juba pigem järgnevaks eluks eel õpe .."kuidas oma lapsi kasvatada nii, et nad sind austaksid" Lihtsalt nii hea on olla...aga tänagi ei jaksand ma minna valka, kuigi sõbrad vägagi palusid...loodan, et järgmine nv tuleb see-eest veelgi rajum!..Ma pean nüüd minema...klaara ootab magama panemist homme räägin siis nädala vahetusest vast põhalikumalt...Päikest ja suurt armastust teile!
Kommentaarid